Mängulised võtted häälikanalüüsi oskuste kujundamiseks

-  SÕNADE ERISTAMINE ALGUSHÄÄLIKU ALUSEL

- HÄÄLIKUTE ERALDAMINE JA ARVU MÄÄRAMINE SÕNAS  

- HÄÄLIKU ASUKOHA MÄÄRAMINE SÕNAS  

- Kõige kergem on määrata algushäälikut. 

- Järgmisena harjutada sõna lõpphääliku määramist. 

- Raskeim on määrata hääliku asukohta sõna sees. 

- Harjutada ÜHE asukoha kaupa raskusastet sammhaaval tõstes. 

- HÄÄLIKUTE JÄRJEKORRA MÄÄRAMINE SÕNAS 

- MITU OSAOSKUST 

Kuidas valida sõnu?

Häälimise õppimise alguses peavad sõnad olema lihtsad. Oskuse kasvades saab kasutada raskemaid sõnu. Sobivad sõnad on lapsele ka tähenduselt arusaadavad. 

Sõnade valik kergematest raskemateni:

⇓

1) kahest  häälikust koosnevad sõnad, ei sisalda sulghäälikuid (K/G, P/B, T/D) ega H, J: nt suu, maa, soo, luu, uss, onn

⇓

2) kolmest häälikust koosnevad sõnad: nt ema, isa, lill, sall, vurr, vaas, saal, mees  

⇓

3) ilma sulghäälikuta 4-5-häälikulised ühenditeta sõnad: nt muna, vesi, meri, mesi, orav, värav, ülane

⇓

4) täishäälikuühendiga lühikesed sõnad: nt õis, õun, sai, uim, või, ai, oi

⇓

5) sulghäälikuga 2-4-häälikuga sõnad: nt puu, karu, pesa, saba, kass, sokk, seep

⇓

6) kaashäälikuühendiga lühikesed sõnad: nt silm, sõrm, sõlm, lehm, pirn, korv

Mis teeb sõna raskeks?	Mis teeb sõna kergeks?
Pikkus (5-6 häälikut), nt pliiats, hobune, telefon – häälikute  järjekord ei jää meelde	Lühidus (2-4 häälikut), nt suu, lill, muna
Sõnas on häälikuühend, nt õun, ploom, kõrv, ahv - raske on häälikuid eristada	Sõnas ei ole häälikuühendit, nt isa, ema, rula, vares
Sõnas on K, P, T, J, H, nt karu, pohl, siga, maja – neid häälikuid on raske eraldi hääldada ja teistest häälikutest eristada	Sõnas on ainult kõlavad ja hästi hääldatavad häälikud, nt mari, luu, liim

Materialiseerimine

Häälikanalüüsi õppimine nõuab mälu ja ka mõtlemist. Lapsele teeb asja lihtsamaks, kui kasutada pilte ja abivahendeid (ehk materialiseerimist).

1. Häälitava sõna meeldejätmiseks kasuta selle sõnaga pilti.

●       Otsi pilte netist (nt  veebilehtedelt: 

eesti keele põhisõnavara pildilehed - http://www.eki.ee/dict/psv/pildilehed.pdf,

eesti keele põhisõnavara sõnastik - http://www.eki.ee/dict/psv/pildiraamat.cgi?T=1,

soomekeelne vabavara pildipank - https://papunet.net/materiaalia/kuvapankki; 

●       Kasuta pilte kodus leiduvatest mängudest (lotod, kaardimängud vms)

●       Joonista ise (lihtne arusaadav kujutis)

●       Lase lapsel joonistada

2. Võta appi väiksed ühesuurused ja ühte värvi esemed/ asjad arvestusega 1 ese = 1 häälik:

-          klotsid

-          nööbid

-          käbid 

-          pudelikorgid vms

Esemed aitavad lapsel sõnades häälikuid “näha”, häälikute järjekorda meeles pidada ning leida vajaliku hääliku asukohta sõnas. 
Laps võib abiks võtta ka oma sõrmed, nii saab häälida ka mujal kui toas laua taga. 

Häälikuid võib märkida ka kriipsukestega, tõmmates paberile kriipse vastavalt häälikute arvule sõnas (sõna SUU häälimiseks tõmmata 2 kriipsu).

Hääli esemetega ehk materialiseeritult seni, kuni laps suudab häälida peast.  

Pildimaterjal

Esemed

Pilt ja esemed

Pilt ja kriipsukesed 

Vead

... ehk ära nii tee! See ei aita last, vaid teeb õppimise raskemaks!

On vale, kui

●       häälimisel kasutatakse tähenimesid ja häälitakse topelttähti kahekordselt

●       häälitakse hakitult

●       loetakse kokku tähti

●       ei osata last abistada

Vigade parandus: 

Häälikud ei ole tähed. Häälimisel  ära ütle ell, vaid L.

Häälimisel nimeta häälikuid nii: 
M = /M/, mitte emm
N = /N/, mitte enn
R = /R/, mitte err/ärr
S = /S/, mitte ess
H = /H/, mitte haa
V = /V/, mitte vee
J = /I/, mitte jott
K, G = /K/, mitte kaa

P, B = /P/, mitte pee

T, D = /T/, mitte tee


Ära hääli ell-u-emm-i = elluemmi, vaid L-U-M-I.

Ära hääli hakitult L/U/M/I, vaid häälda sõna häälikhaaval pausideta aeglaselt ja sujuvalt nagu venitades. Häälimisel kostub iga häälik ülipikalt- LL-UU-MM-II.

Eralda kõik häälikud üksteisest - L-U-M-I, mitte LU-M-I või L-U-MI.

Sulghäälikuid on eraldi hääldada raske, harjuta teadlikult  sulghäälikute „venitamist“ häälimisel.  Eralda ka  sulghäälikuga sõna häälimisel kõik häälikud, mitte KA-R-U, vaid K-A-R-U.

Ära loe kokku tähti: sõnas S-U-U on kolm tähte, aga häälikuid on kaks: S ja U, hääli ikka veidi venitades pausideta ning häälikhaaval: SS-UU. Ära ütle sama häälikut kahe tähena U-U, vaid UU.  

Kuidas last aidata?

Kuna häälimisoskus ei pruugi kõigil lastel kohe ja kiiresti areneda, on vaja täiskasvanul last

toetada.

Häälimisoskuse toetamise sammud raskusastme tõustes:

Samm 1: täiskasvanu näitab ise ette 

⇓

Samm 2: täiskasvanu häälib koos lapsega, toeks klotsidest vms laotud sõna

⇓

Samm 3: täiskasvanu häälib sõna ja laps laob häälikud

⇓

Samm 4: laps jäljendab täiskasvanut, st proovib klotsidest ette laotud “sõnale” toetudes häälida sõna samamoodi, nagu täiskasvanu seda tegi

⇓

Samm 5: lapse oskused suurenevad, ta häälib valjusti ja laob ise sõna 

⇓

Samm 6: laps häälib valjusti, aga sõna enam ei lao

⇓

Samm 7: laps häälib sõna sosinal

⇓

Samm 8: laps häälib sõna nö peast

Pärast sõna häälimist “otsitakse” häälikuid, nimetatakse häälikute naabreid, nimetatakse

häälikute arv sõnas.

- Igal lapsel ei ole vaja häälimisoskust selliste sammudega  läbi teha; mõnest sammust võib ka üle

hüpata, kui laps toime tuleb.

- Kui laps hakkama ei saa, tuleb aga samm tagasi astuda. Abistamiseks võib
- täiskasvanu sõna uuesti häälida, 
- koos lapsega häälida, 
- lasta lapsel sõna laduda ja siis uuesti häälida. 

- Sõna häälikute tajumiseks võib täiskasvanu häälimise ajal juhtida lapse kätt laotud esemetel. 

- Täiskasvanu roll ja väline tugi lapse oskuste arenedes väheneb.

- Raskusastet tõstab see, kui laps pärast häälimist (kas valjusti või materialiseeritult) ka sõna

kirjutab. 

Kuidas häälimist õpetada?

Õpime sõnu tükkideks võtma ehk häälima.

KUIDAS HÄÄLIDA? Võtted raskusastme tõustes: 

NÄITA ETTE JA LASE LAPSEL JÄLJENDADA:

- Täiskasvanu nimetab sõna ja annab pildi: Sõna on USS ja paneb lauale ussi pildi. 

 

- Täiskasvanu teeb sõna tükkideks. Ütleb hääliku U ja paneb sünkroonselt klotsi, ütleb hääliku S ja paneb klotsi.

- Täiskasvanu ütleb terve sõna uuesti: USS. Häälib veelkord, osutab samal ajal klotsidele: U-S.

- Täiskasvanu häälib koos lapsega, laps osutab klotsidele. Teeme koos, ütle minuga koos ja näita klotsidel: UU-SS. 

- Mis kokku tuli? - USS.

HÄÄLIME KOOS JA OTSIME HÄÄLIKUID:

- Täiskasvanu nimetab sõna ja annab pildi: Sõna on LUU (+ luupilt). 

- Täiskasvanu teeb sõna tükkideks. Ütleb hääliku L  (+klots), ütleb hääliku U (+ klots).

- Täiskasvanu ütleb terve sõna uuesti: LUU. Häälib veelkord, osutab samal ajal klotsidele: L-U.

- Täiskasvanu häälib koos lapsega, laps osutab klotsidele. Häälime koos, ütle minuga koos ja näita klotsidel: LL-UU. 

- Mis kokku tuli? - LUU.

- Täiskasvanu häälimise ja osutamise järgi otsitakse koos häälikuid. Otsime häälikuid - mis on siin peidus (osutab 1. klotsile) - L. Mis on siin peidus? (osutab  2. klotsile)- U. (abi: uuesti häälimine).

HÄÄLIME JA MÄÄRAME HÄÄLIKUTE ARVU: 

- Täiskasvanu nimetab sõna ja annab pildi: Sõna on SAI (+saiapilt). 

- Täiskasvanu teeb sõna tükkideks: S (+klots), A (+klots), I (+klots).

- Täiskasvanu ütleb terve sõna uuesti: SAI. 

- Täiskasvanu häälib koos lapsega, laps osutab klotsidele:  Häälime koos. SS-AA-II. Mis kokku tuli?- SAI.

- Laps kordab häälimist: SS-AA-II. - SAI. 

- Täiskasvanu häälimise ja osutamise järgi otsitakse koos häälikuid: Mis häälik siin on? -A. Siin? - S. Mis häälik siin on- I.  

- Mitu häälikut on selles sõnas? - 3. 

LAPS HÄÄLIB ISE: 

- Proovi sina ka. Täiskasvanu annab NINA pildi.

- Mis see on? Tee see sõna ka tükkideks.

- Laps häälib ja laob ise. Ütleb terve sõna uuesti. Vajadusel täiskasvanu abistab, häälides veel kord ise sõna või häälib koos lapsega.

- Otsime häälikuid, mis on esimene, mis viimane häälik, mis see on (N/I/N/A)?

- Mitu häälikut sõnas on? 

Häälikanalüüsi oskuse kujundamine enne kooli

Nii lugemise kui kirjutamise jaoks on vaja teada, millistest häälikutest sõna koosneb.

Kirjutamisel on vaja  sõna jagada tükkideks (häälikuteks). Lugemisel on vaja vastupidist oskust – panna tükkidest (tähtedest) sõna kokku.

Niisiis on enne kooli vaja õppida:

- sõnas häälikuid eristama,

- sõnas häälikuid ära tundma ja

- sõnas häälikute järjekorda määrama.

Sellise mitmest väikesest oskusest koosneva oskuse nimi on HÄÄLIKANALÜÜS. Häälikanalüüsi tegemiseks on olemas hea tööriist – HÄÄLIMINE.

Häälimisel hääldatakse sõna häälikhaaval aeglaselt ja sujuvalt nagu venitades. 5-6-aastaselt on hea aeg selle tööriista kasutama õpetamiseks.

Häälikanalüüsi õppimiseks ei pea (aga võib) laps ühtki tähte tundma ega oskama neid kirjutada. 

Oskuste areng: 7-aastane

7-aastane ehk mida peab laps enne kooli minimaalselt (st laps võib osata ka rohkem) oskama

- Häälib 1-2-silbilisi ka sulghäälikuid sisaldavaid sõnu (nt rool, siga, õun),

kaashäälikuühenditega sõnade häälimisel võib eksida.   

- Eristab kuulmise teel häälikuühendita sõnas teistest pikema hääliku (nt keel - kell).

- Tunneb ja oskab kirjutada enamikku tähti.

- Tunneb hääliku ja tähe vastavust, aga ta kirjutab nii, nagu kuuleb. Raske võib olla märkida

ühe- või kahekordset (pUri või pUUri) ja nõrka või tugevat tähte (tiGu või tiKu).

- Eristab lauses sõnu ja teab, et lause koosneb sõnadest.

- Suudab veerides lugeda 1-2-silbilisi sõnu (nt maa, karu. Lugemise harjutamiseks sobivad nt

K. Lempu “Dino”,  A. Hansen, M. Jahu kogumikud “Lups lugema” jt).

Lugema õppimist toetab nt K. Lempu "Dino" (lk 6-7) 

          Kirjaoskuse arendamiseks on hea võte, kui laps kirjutab oma joonistuste juurde üksikuid sõnu, teeb nö oma raamatu, mis koosneb piltidest ja sõnadest piltide juures. 

7-aastase Ahti joonistatud-kirjutatud koomiks

7-aastase Serena kirjaoskus omaloomingulises jutus.

Lehekülg enda tehtud raamatust 

Lugemise ja kirjutamise oskuste kujundamine peaks eelkoolieas toimuma mänguliselt ja jõukohaselt lapse huve arvestades.

Koolimineja joonistus 

Oskuste areng: 6-aastane

        - 6-aastane oskab jaotada 1-2-silbilisi sulghäälikute ja häälikuühenditeta sõnu häälikuteks,

- oskab määrata sõnas häälikute järjekorda (nt luu, sall, meri).

         - Õpib kirjutama tähekujusid. Püüab kirjutada kuulmise järgi sõnu, aga jätab neis tähti ära või paigutab neid ringi (kirjutab nn sõnaskelette nt LEP - leib, TRT - tort).

KOER "sõnaskelett" 

        - Kuulab huviga nii muinasjutte, jutte kui luuletusi.

        Arendamiseks:

        - Lase lapsel kuulmise järgi teistest pikemalt kostuvat häälikut leida (nt Täiskasvanu: Milline häälik kostab teistest pikemalt? Kuula! Koll. Laps: O. Täiskasvanu: Ma ütlen nii, et O kostab pikemalt. Kuula! Kool. See on teine sõna. Minu sõna oli koll.). 

       - Õpeta lapsele sõna kokkulugemisel nn ettehaaramist: sõna on SUU. Haara ette ehk loe kõigepealt tagantpoolt UU ja ühenda siis ees asuva S-iga:  UU- ⤺ S⏜UU → SUU; LAI puhul loe esmalt AI ja ühenda L-iga: AI⤺ L⏜AI → LAI.

       - 6-7-aastastele vali raamatuid erinevatest žanritest, sobivad näiteks autorid H.C. Andersen, A. Lindgren, E. Raud, A. Pervik,  L.Tungal, P. Raud, J. Vaiksoo, Wimberg jpt.