Kuidas valida sõnu?

Häälimise õppimise alguses peavad sõnad olema lihtsad. Oskuse kasvades saab kasutada raskemaid sõnu. Sobivad sõnad on lapsele ka tähenduselt arusaadavad. 

Sõnade valik kergematest raskemateni:

⇓

1) kahest  häälikust koosnevad sõnad, ei sisalda sulghäälikuid (K/G, P/B, T/D) ega H, J: nt suu, maa, soo, luu, uss, onn

⇓

2) kolmest häälikust koosnevad sõnad: nt ema, isa, lill, sall, vurr, vaas, saal, mees  

⇓

3) ilma sulghäälikuta 4-5-häälikulised ühenditeta sõnad: nt muna, vesi, meri, mesi, orav, värav, ülane

⇓

4) täishäälikuühendiga lühikesed sõnad: nt õis, õun, sai, uim, või, ai, oi

⇓

5) sulghäälikuga 2-4-häälikuga sõnad: nt puu, karu, pesa, saba, kass, sokk, seep

⇓

6) kaashäälikuühendiga lühikesed sõnad: nt silm, sõrm, sõlm, lehm, pirn, korv

Mis teeb sõna raskeks?	Mis teeb sõna kergeks?
Pikkus (5-6 häälikut), nt pliiats, hobune, telefon – häälikute  järjekord ei jää meelde	Lühidus (2-4 häälikut), nt suu, lill, muna
Sõnas on häälikuühend, nt õun, ploom, kõrv, ahv - raske on häälikuid eristada	Sõnas ei ole häälikuühendit, nt isa, ema, rula, vares
Sõnas on K, P, T, J, H, nt karu, pohl, siga, maja – neid häälikuid on raske eraldi hääldada ja teistest häälikutest eristada	Sõnas on ainult kõlavad ja hästi hääldatavad häälikud, nt mari, luu, liim