Häälimise õppimise alguses peavad sõnad olema lihtsad.
Oskuse kasvades saab kasutada raskemaid sõnu. Sobivad sõnad on lapsele ka tähenduselt arusaadavad.
Sõnade valik kergematest raskemateni:
⇓
1) kahest häälikust
koosnevad sõnad, ei sisaldasulghäälikuid
(K/G, P/B, T/D) ega H, J: nt suu, maa, soo, luu, uss, onn
⇓
2) kolmest häälikust koosnevad sõnad: nt ema, isa, lill,
sall, vurr, vaas, saal, mees
⇓
3) ilma sulghäälikuta 4-5-häälikulised ühenditeta sõnad: nt
muna, vesi, meri, mesi, orav, värav, ülane
⇓
4) täishäälikuühendiga lühikesed sõnad: nt õis, õun, sai,
uim, või, ai, oi
Häälikanalüüsi
õppimine nõuab mälu ja ka mõtlemist. Lapsele teeb asja lihtsamaks, kui kasutada
pilte ja abivahendeid (ehk materialiseerimist). 1. Häälitava sõna meeldejätmiseks
kasuta selle sõnaga pilti.
●Kasuta pilte kodus leiduvatest
mängudest (lotod, kaardimängud vms)
●Joonista
ise (lihtne arusaadav kujutis)
●Lase
lapsel joonistada
2. Võta appi väiksed ühesuurused ja ühte värvi esemed/ asjad
arvestusega 1 ese = 1 häälik:
-klotsid
-nööbid - käbid
-pudelikorgid vms
Esemed aitavad lapsel sõnades häälikuid “näha”, häälikute
järjekorda meeles pidada ning leida vajaliku hääliku asukohta sõnas. Laps võib abiks võtta ka oma sõrmed, nii saab häälida ka mujal kui toas laua taga.
Häälikuid võib märkida ka kriipsukestega, tõmmates paberile
kriipse vastavalt häälikute arvule sõnas (sõna SUU häälimiseks tõmmata 2
kriipsu).
Hääli esemetega ehk materialiseeritult seni, kuni laps
suudab häälida peast.
... ehk ära nii tee! See ei aita last, vaid teeb õppimise
raskemaks!
On vale, kui
●häälimisel kasutatakse tähenimesid
ja häälitakse topelttähti kahekordselt
●häälitakse hakitult
●loetakse kokku tähti
●ei osata last abistada
Vigade parandus:
Häälikud ei ole
tähed. Häälimisel ära ütle ell, vaid L.
Häälimisel nimeta häälikuid nii: M = /M/, mitte emm N = /N/, mitte enn R = /R/, mitte err/ärr S = /S/, mitte ess H = /H/, mitte haa V = /V/, mitte vee J = /I/, mitte jott K, G = /K/, mitte kaa P, B = /P/, mitte pee T, D = /T/, mitte tee Ära hääli ell-u-emm-i = elluemmi, vaid L-U-M-I. Ära hääli hakitult L/U/M/I, vaid häälda sõna häälikhaaval
pausideta aeglaselt ja sujuvalt nagu venitades. Häälimisel kostub iga häälik
ülipikalt- LL-UU-MM-II.
Eralda kõik häälikud üksteisest - L-U-M-I, mitte LU-M-I või
L-U-MI.
Sulghäälikuid on eraldi hääldada raske, harjuta
teadlikult sulghäälikute „venitamist“
häälimisel. Eralda ka sulghäälikuga sõna häälimisel kõik häälikud,
mitte KA-R-U, vaid K-A-R-U.
Ära loe kokku tähti: sõnas S-U-U on kolm tähte, aga
häälikuid on kaks: S ja U, hääli ikka veidi venitades pausideta ning
häälikhaaval: SS-UU. Ära ütle sama häälikut kahe tähena U-U, vaid UU.
Samm 2:
täiskasvanu häälib koos lapsega, toeks klotsidest vms laotud sõna
⇓
Samm 3:
täiskasvanu häälib sõna ja laps laob häälikud
⇓
Samm 4:
laps jäljendab täiskasvanut, st proovib klotsidest ette laotud “sõnale”
toetudes häälida sõna samamoodi, nagu täiskasvanu seda tegi
⇓
Samm 5:
lapse oskused suurenevad, ta häälib valjusti ja laob ise sõna
⇓
Samm 6: laps
häälib valjusti, aga sõna enam ei lao
⇓
Samm 7: laps häälib sõna sosinal
⇓
Samm 8: laps häälib sõna nö peast
Pärast sõna häälimist “otsitakse” häälikuid, nimetatakse
häälikute naabreid, nimetatakse
häälikute arv sõnas.
- Igal
lapsel ei ole vaja häälimisoskust selliste sammudega läbi teha; mõnest sammust võib ka üle
hüpata,
kui laps toime tuleb.
- Kui
laps hakkama ei saa, tuleb aga samm tagasi astuda. Abistamiseks võib - täiskasvanu sõna uuesti häälida, - koos lapsega häälida, - lasta lapsel sõna laduda ja siis uuesti
häälida.
- Sõna
häälikute tajumiseks võib täiskasvanu häälimise ajal juhtida lapse kätt laotud
esemetel.
- Täiskasvanu
roll ja väline tugi lapse oskuste arenedes väheneb.
- Raskusastet
tõstab see, kui laps pärast häälimist (kas valjusti või materialiseeritult) ka
sõna
- Täiskasvanu nimetab sõna ja annab pildi: Sõna onUSS ja paneb lauale ussi pildi.
- Täiskasvanu teeb sõna tükkideks. Ütleb hääliku U
ja paneb sünkroonselt klotsi, ütleb hääliku S
ja paneb klotsi.
- Täiskasvanu ütleb terve sõna uuesti: USS. Häälib veelkord, osutab samal ajal klotsidele: U-S.
- Täiskasvanu häälib koos lapsega, laps osutab klotsidele. Teeme
koos, ütle minuga koos ja näita klotsidel: UU-SS.
- Mis kokku tuli? - USS.
HÄÄLIME KOOS JA OTSIME HÄÄLIKUID:
- Täiskasvanu nimetab sõna ja annab pildi: Sõna onLUU (+ luupilt).
- Täiskasvanu teeb sõna tükkideks. Ütleb hääliku L (+klots), ütleb hääliku U (+ klots).
- Täiskasvanu ütleb terve sõna uuesti: LUU. Häälib veelkord, osutab samal ajal klotsidele: L-U.
- Täiskasvanu häälib koos lapsega, laps osutab klotsidele. Häälime koos, ütle minuga koos ja näita klotsidel:
LL-UU.
- Mis kokku tuli? - LUU.
- Täiskasvanu häälimise ja osutamise järgi otsitakse koos häälikuid. Otsime
häälikuid - mis on siin peidus (osutab 1. klotsile) - L. Mis
on siin peidus? (osutab 2. klotsile)- U. (abi: uuesti häälimine).
HÄÄLIME JA MÄÄRAME HÄÄLIKUTE ARVU:
- Täiskasvanu nimetab sõna ja annab pildi: Sõna on SAI (+saiapilt).
- Täiskasvanu teeb sõna tükkideks: S (+klots), A (+klots), I(+klots).
- Täiskasvanu ütleb terve sõna
uuesti: SAI.
- Täiskasvanu häälib koos lapsega,
laps osutab klotsidele: Häälime koos. SS-AA-II. Mis kokku
tuli?- SAI.
- Laps kordab häälimist: SS-AA-II. - SAI.
- Täiskasvanu
häälimise ja osutamise järgi otsitakse koos häälikuid: Mis häälik siin on? -A. Siin? - S. Mis häälik siin on- I. - Mitu häälikut on selles sõnas? - 3.
LAPS HÄÄLIB ISE:
- Proovi
sina ka. Täiskasvanu annab NINA pildi.
- Mis see on? Tee see sõna ka
tükkideks.
- Laps häälib ja laob ise. Ütleb terve
sõna uuesti. Vajadusel täiskasvanu abistab, häälides veel kord ise sõna või
häälib koos lapsega.
- Otsime häälikuid, mis on esimene, mis viimane häälik, mis see on (N/I/N/A)?
7-aastane ehk mida peab laps enne kooli minimaalselt (st
laps võib osata ka rohkem) oskama
- Häälib 1-2-silbilisi ka sulghäälikuid sisaldavaid sõnu (nt
rool, siga, õun),
kaashäälikuühenditega sõnade häälimisel võib eksida.
- Eristab kuulmise teel häälikuühendita sõnas teistest
pikema hääliku (nt keel - kell).
- Tunneb ja oskab kirjutada enamikku tähti.
- Tunneb hääliku ja tähe vastavust, aga ta kirjutab nii,
nagu kuuleb. Raske võib olla märkida
ühe- või kahekordset (pUri või pUUri) ja nõrka
või tugevat tähte (tiGu või tiKu).
- Eristab lauses sõnu ja teab, et lause koosneb sõnadest.
- Suudab veerides lugeda 1-2-silbilisi sõnu (nt maa, karu. Lugemise harjutamiseks
sobivad nt
K. Lempu “Dino”, A. Hansen,
M. Jahu kogumikud “Lups lugema” jt).
Lugema õppimist toetab nt K. Lempu "Dino" (lk 6-7)
Kirjaoskuse arendamiseks on hea võte, kui laps kirjutab oma joonistuste juurde üksikuid sõnu, teeb nö oma raamatu, mis koosneb piltidest ja sõnadest piltide juures.
- 6-aastane oskab jaotada 1-2-silbilisi sulghäälikute ja
häälikuühenditeta sõnu häälikuteks, - oskab määrata sõnas häälikute järjekorda (nt luu,
sall, meri).
- Õpib
kirjutama tähekujusid. Püüab kirjutada kuulmise järgi sõnu, aga jätab neis tähti ära või paigutab neid ringi (kirjutab nn sõnaskelette nt LEP - leib, TRT - tort).
KOER "sõnaskelett"
- Kuulab huviga nii muinasjutte, jutte kui luuletusi.
Arendamiseks:
- Lase lapsel kuulmise järgi teistest pikemalt kostuvat
häälikut leida (nt Täiskasvanu: Milline häälik kostab
teistest pikemalt? Kuula! Koll. Laps: O. Täiskasvanu: Ma ütlen nii, et O kostab
pikemalt. Kuula! Kool. See on teine sõna. Minu sõna oli koll.).
- Õpeta lapsele sõna kokkulugemisel nn ettehaaramist: sõna on SUU. Haara ette ehk loe kõigepealt
tagantpoolt UU ja ühenda siis ees asuva S-iga:
UU- ⤺ S⏜UU → SUU; LAI puhul loe esmalt
AI ja ühenda L-iga: AI⤺ L⏜AI → LAI.
-
6-7-aastastele vali raamatuid erinevatest žanritest, sobivad näiteks autorid
H.C. Andersen, A. Lindgren, E. Raud, A. Pervik,L.Tungal, P. Raud, J. Vaiksoo, Wimberg jpt.